Väino Puura

Paas on Ida-Viru loodusand, mis osaleb tema loodusmaastikes, sh. looduslikes ja inimese käega loodud vaatamisväärsustes. Oma koostiselt on ta lubiaines, milles lisandina on vähemal või rohkemal määral peent liiva- ja saviainest. Pae lasuvussügavusest sõltub põllu- ja metsamaade väärtus ja nende muldade iseloom. Juba muinasajal on irdpae kamakaid kasutatud käepärase ehituskivina. Tänasel tehnoloogiaajastul on pae kasutamine ja temaga kokkupuude paljukülgne. Ehituskivi või muude ehitusmaterjalide saamiseks kaevandatakse lubjakivi. Põlevkivikaevanduste rajamiseks, teede ja ehitusaluste läbistamiseks tuleb läbida paekivikihte. Paekivikihtides on põhjavesi, mille pinnalähedased, eluks ülitähtsad varud on ohustatud kaevandustest, kütusehoidlatest jms.

Paekihid moodustavad Põhja-Eesti klindi perve, kaitstes püstseina uhtumise ja laugeks kulumise eest. Paelava serva lõikunud jõeorud on enamasti V-kujulised. Astmetena pealava tasandile tõusvates orgudes esineb koski ja jugasid. Kogu Ida-Virumaa laialdastel tasandikel ja eriti paekalda läheduses moodustavad paekihid pinnalähedase aluspõhja. Liigniiskus kaob seal paepõhja lõhesüsteemidesse, alusest irdunud materjal on muldade looduslikuks lubiväetiseks. Püstlõhed paekihtides avalduvad klindi sakilises perves. Kaugemal sisemaal on lõhedega seotud põhjaveed, mis lõhede, aga ka kihtides esinevate teiste pooride seinu lahustades on loonud laialdase karstikanalite süsteemi. Nende avanemiskohtadel maapinnal on suuri allikaid, karstiletreid, kurisusid.

Paekivikihid on oma koostiselt erinevad. Ainult mõned neist, eelkõige Lasnamäe lademe kihid, on piisavalt vastupidavad kõlbamaks ehituse seinakiviks ja ehituskillustikuks. Suurem osa paekivikihtidest ei oma sedavõrd häid ehituskivi omadusi, et neid kaasajal kasutataks.