Valaste juga
Valaste juga on Eestis kõrgeim – kose vesi langeb 20 m. Joa kõrgus kasvab aja möödudes veelgi, kuivõrd langev vesi uhub klindinõlva lõikunud kulbast üha sügavamaks. Oma tekkelt ja välisilmelt erineb Valaste juga kõikidest teistest Põhja-Eesti paekallast lõikavate jõgede omadest. Juga on tekkinud melioratsiooniööde käigus klindiäärsesse paelavasse ja klindiperve lõigatud kanali suudmes. Mõne meetri sügavusel kanalil ei ole jõgedele omast orgu ja selle olemasolu ei avaldu pinnamoes enne vahetusse lähedusse jõudmist. Mõnikümmend aastat tagasi rajatud kanali veed alustasid tegevust umbes samades tingimustes paljude Põhja-Eesti jõgede omadele peale Balti jääpaisjärve läbimurret ja selle veetaseme järsku alanemist maailmamere taseme lähedusse üle 10 000 aastat tagasi. Üle panga perve langevad veejoad alustasid oma kulutavat tegevust ja lõikasid aegamööda paelava sisse V-kujulised orud nagu võib näha Narva jõe, Orasoja jmt. juures. Ehkki klindi joonelt alustanud, on nende jõgede joaastangud niimoodi taganenud mitu km sisemaale. Valaste juga on aga alles alustanud oma uuristavat taganemist: selle tunnistajaks on vee tekitatud nõgus vorm klindiseinas. Mida aeg edasi, seda sügavamale paelavasse lõikub tulevase sälkoru alge. Klindi seina uuristav kukkuv vesi on ära kandnud rusukalde, alla varisenud ja vee poolt minema kantud on ka rusukaldel kasvanud puud ja põõsad. Sel moel on uus juga avanud värske läbilõige kivimikihtidest. Värske paljand pakub geoloogide ja kõigi loodusvaatlejate suurt huvi, kuna selles on suurepäraselt jälgitavad alam-kambriumi ülaosa ja alam-ordoviitsiumi liivakivid. Ei tule arvatavasti kaua oodata, kuni murenevad ja kukuvad alla klindi perve lubjakivipangased. Niimoodi moodustuvad värsked alam- ja kesk-ordoviitsiumi alumiste lubjakivikihtide paljandid.
Äsja ehitaud vaateplatvormilt on nii juga kui selle tegevuse tulemused suurepäraselt jälgitavad.